Algus ja ajalugu

2002. aasta varakevadel moodustasid kümme Eesti keskkonnaorganisatsiooni Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO). Praeguseks kuulub kotta üksteist valitsusvälist keskkonnaühendust. Tihedam koostöö Eesti suuremate keskkonnaühenduste vahel sai alguse 2000. aastal Saaremaale Vilsandi Rahvuspargi lähikonda haruldaste kirjuhahkade talvituspaika plaanitud süvasadama rajamise vastu võideldes. Samuti olid koondumise põhjuseks illegaalsed ning keskkonnavaenulikud metsaraied, mis seadsid ohtu metsaelustiku säilimise.

EKO tegevuse käigus on algatatud mitmeid kõigi liikmesorganisatsioonide jaoks olulisi tegevusi – Osalusaabits planeeringuprotsessides paremaks kaasarääkimiseks, kodanikualgatus „GMO-vaba Eesti” (2005) jt. 2010. aastal valmis EKO tellimusel Eesti tuuleparkide teemaline analüüs. Lisaks valmis samal aastal EKO tellimusel põlevkivi kaevandusmahtude hetkeolukorra ja lähituleviku analüüs Inseneribüroolt Steiger.

2004. aastast alates valib EKO aasta kõige keskkonnavaenulikumat ja -kasulikumat tegu ehk keskkonnakirvest ja keskkonnategu. 

EKO on alates säästva arengu komisjoni (SAK) moodustamisest (uutel alustel) Riigikantselei juures 2009. a. olnud selle liige. 2010. aastal oli EKO selle komisjoni raportööriks, Mari Jüssi juhtimisel valmis säästva transpordi raport SAKTRA, millest tulenevalt tehti 2011. aasta alguses valitsusele ettepanekud transpordi edaspidiseks arendamiseks. http://valitsus.ee/et/riigikantselei/saastev-areng/saastva-arengu-komisjon/saastva-transpordi-raport 
Ajavahemikul 2011-2012 oli EKO esindaja Kaja Peterson komisjoni aseesimees ja 2012-2017 esimees. 2017-2019 esindab EKOt SAKis Kai Klein BEFist.

2011. aastal avalikustas EKO Keskkonnaõiguse Keskuselt tellitud merealade planeerimise analüüsi ning tegi valitsusele sellekohased ettepanekud merealade planeerimiseks.
http://media.voog.com/0000/0042/0647/files/K6K_Merealade_anal%C3%BC%C3%BCs_l6plik_9.01.11.pdf