Erametsanduse toetuse andmise korra muutmine
Vahetult enne jõule otsustas Keskkonnaministeerium lühikese kooskõlastusajaga muuta keskkonnaministri määrust nr 10 "Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord", andes võimaluse taotleda toetust uuendusraiete läbiviimiseks ka kaitsealadel. EKO saatis määruse muutmise eelnõule omapoolsed ettepanekud, millega Keskkonnaministeerium otsustas mitte arvestada, selgitades põhjusi oma vastuskirjas. Eesti Keskkonnaühenduste Koda leiab, et et toetusmeetmed kaitstavatel aladel peavad olema suunatud loodusväärtuste paremale kaitsmisele, mitte hävitamisele.
Tänased turberaie reeglid on aegade jooksul leevenenud, seda ka kaitsealadel. Näitena on toodud kaks pilti tänapäevastest turberaietest, mida saab edaspidi avalikust rahast toetama asuda (vt allpool). Esimesel pildil on toodud valedel alustel välja antud metsateatise järgi eelmise aasta lõpus tehtud turberaie Häädemeeste-Ikla luitemännikus. Teisel pildil on näha erinevate raieviiside (sh turberaie) kombinatsioonis mõne aasta jooksul raiutud üle 4 ha suurune lank Haanja looduspargis. Leiame jätkuvalt, et määruse pakutud sõnastus on keskkonnavaenulik ega aita kaasa loodusväärtuste säilimisele kaitsealadel.
Keskkonnaministeerium jättis arvestamata ka ettepaneku mitte toetada voolunõvade rajamist. Voolunõvade probleemiks on nende üledimensioneeritus, toetatud on kuni 25 m pikkuste voolunõvade rajamine, kusjuures nende ülesandeks on juhtida vallitagust pinnavett eesvoolu või kuivenduskraavi. Väga raske on ette kujutada sedavõrd ulatuslikku muldvalli, millest vee läbi juhtimiseks on vaja kaevata 25 meetrit täiendavat kraavi. Voolunõvasid ei kanta isegi uuendustööde plaanile, sellele asjaolule on viidanudoma kooskõlastusirjas ka Maaeluministeerium. Kui voolunõvasid plaanile ei kanta, siis pole mitte kuidagi võimalik hinnata taoliste rajatiste keskkonnamõju soo- ja metsakooslustele ning ümbritsevatele veekogudele.
Raie Häädemeeste-Ikla luitemännikus, foto autor Mati Kose.
Raie Haanja looduspargis, foto autor Lauri Kulpsoo.
Keskkonnaministeerium jättis arvestamata ka ettepaneku mitte toetada voolunõvade rajamist. Voolunõvade probleemiks on nende üledimensioneeritus, toetatud on kuni 25 m pikkuste voolunõvade rajamine, kusjuures nende ülesandeks on juhtida vallitagust pinnavett eesvoolu või kuivenduskraavi. Väga raske on ette kujutada sedavõrd ulatuslikku muldvalli, millest vee läbi juhtimiseks on vaja kaevata 25 meetrit täiendavat kraavi. Voolunõvasid ei kanta isegi uuendustööde plaanile, sellele asjaolule on viidanudoma kooskõlastusirjas ka Maaeluministeerium. Kui voolunõvasid plaanile ei kanta, siis pole mitte kuidagi võimalik hinnata taoliste rajatiste keskkonnamõju soo- ja metsakooslustele ning ümbritsevatele veekogudele.
Raie Häädemeeste-Ikla luitemännikus, foto autor Mati Kose.
Raie Haanja looduspargis, foto autor Lauri Kulpsoo.