Riik üritab Natura rikkumismenetluse lahendada skeemitamisega ja hiilida kõrvale kaitsealade metsade kaitsest
Euroopa komisjon algatas 2021. aastal Eesti vastu rikkumismenetluse, sest riik võimaldas aastaid ulatuslikke raieid suure loodusväärtusega kaitsealadel. Ka praeguses olukorras proovib riik loobuda nõuetekohasest Natura mõjude hindamisest ja asendada see millegagi, mis ei ühti Euroopa Liidu Loodusdirektiivi nõuetega ega kaitse nendel aladel olevaid väärtuseid.
Eesti riik plaanib rikkumismenetluse lahendada kahe üksteist täiendava tegevusega:
1) eraldiseisva Natura hindamise menetluse loomine, mille eelnõu on Riigikogus menetluses.
2) Natura metsaelupaikade kava kehtestamine, mille raames peaks hinnatama võimalikke mõjusid kõigile Natura metsaelupaikadele ning nägema ette tegevused, mis neil aladel on lubatud, et olulisel määral vähendada vajadust Natura hindamisi läbi viia üksikute tegevuste nt metsateatiste menetluses.
EKO hinnangul ei lahenda kaitsealadel nii suurel määral raiete lubamine nende mõju sisuliselt hindamata Euroopa komisjoni algatatud rikkumismenetlust, mille eesmärk on tagada metsaelupaikade kaitse Natura 2000 võrgustikus.
Kava ja KSH protsess praegusel kujul ei lahenda Natura ala loodusväärtuste hävi(ta)mise probleemi, vaid püüab seda hoopis seadustada ja hoogustada.
Kava abil soovitakse lubada raieid kõikides EL Loodusdirektiivi metsaelupaikades ilma igal konkreetsel juhul mõjusid hindamata, mis võimaldab poole piiranguvööndi metsadest lagedaks raiuda, mis tähendab elupaikade igal juhul hävimist. Samas ei plaanita kava ettevalmistamise käigus hinnata lubatud raiete negatiivseid mõjusid piisava täpsusega st kõigil kaitsealadel ja elupaikades, mille tõttu ei ole tagatud elupaikade säilimine.
Raieid plaanitakse lubada kahe üldise põhimõtte kaudu:
50/70 põhimõte (vähemalt 50% kaitsealast peab olema keskmise metsavanuse lävendiga 70 aastat) seadustaks piiranguvööndites massilise metsaelupaikade killustamise lageraietega. EKO soovitab sellest põhimõttest täiesti loobuda.
10/10 põhimõte (10% raiutakse eraldiselt välja 10 aasta jooksul ühel korral) võib kõigis elupaikades oluliselt kahjustada elupaigatunnuseid ja loodusväärtusi. Need aga 10 aastaga ei taastu. EKO soovitab hoopis hinnata KSH aruandes alternatiividena 5tm/a/ha, 3tm/a/ha ja 2tm/a/ha raiete mõju, selgitamaks välja elupaika oluliselt kahjustamata rakendatav alternatiiv.
Halduskoormust oleks võimalik teisiti lähenedes vähendada
Praegu kulutab Keskkonnaamet palju aega ja ressursse, et hinnata ja kaaluda Natura aladel raieid, mille puhul on teada, et nad kahjustavad kaitse-eesmärke. Natura mõjude hindamistega kaasnevat liigse halduskoormuse probleemi on lihtne lahendada, kui Natura aladel keelatakse selgelt peamised negatiivset mõju põhjustavad tegevused (nt uuendusraied, kuivendustööd, raadamine, ehitamine, kõlviku muutmine jne), tehes kohalikke elanikke toetavaid erandeid ja hinnates vajadusel vaid nende erandite mõjusid.
Kava tegemiseks on andmed poolikud
Eestis on osa loodusväärtusi metsades siiani kaardistamata ehk inventeerimata, mille tõttu me ei tea, kus ja millised on loodusväärtused, mida on vaja kaitsta. Isegi kõik Natura piiranguvööndite metsaelupaigad pole siiani inventeeritud. See tähendab, et riik ei tea täpselt, kus kõik kaitset vajavad metsad on. Samas teeb riik praegu kava, mille eesmärk peaks olema metsaelupaikade kaitse, omamata selle tegemiseks kogu vajalikku infot.
Kava fookus on liiga kitsas
Kavas keskendutakse vaid raietele ja nende mõju hindamisele, jättes kõrvale teised olulised metsaelupaiku negatiivselt mõjutavad tegurid nagu näiteks kuivendamine. Kindlasti tuleb kava käsitlust laiendada ja hõlmata teisi olulise mõjuga tegevusi.
Samuti on KSH programmis praegu arvestamata lageraiepõhise metsamajandamise suur keskkonnakahju. Sotsiaalmajanduslikud mõjud on käsitletud liiga kitsalt, rõhutades vaid varalist kahju, kui maaomanik ei saa metsa raiuda ning puidutulu teenida. Puidutulu on aga vaid üks võimalikest kasudest, mida metsast saada turismi, puhkamise, koriluse jms kõrval. EKO soovitab laiendada käsitlust varalisele kasule, mida pakub metsa raiumata jätmine (korilus, rekreatsioon, turism) ja rahalist kasu vaimsele ja füüsilisele tervisele.
Kava on õiguslikult probleemne
Kava esitatakse üheaegselt nelja erineva ja osaliselt vastuolulise eesmärgiga dokumendina: kaitsekorralduskavana, metsa majandamist suunava kavana, KeA sisemine töödokumendina ning Natura mõju välistava dokumendina. Need on aga EKO hinnangul õiguslikult vastukäivad. Praeguste plaanide vastavus looduskaitseseaduse, keskkonnamõjude hindamise nõuete ja Euroopa Liidu loodusdirektiiviga tuleks EKO hinnangul õiguslikult analüüsida.
KSH programmist jääb kahjuks ebaselgeks ka laiema avalikkuse kaasamine ja ettepanekute tegemise võimalused.
Kokkuvõttes on praegusel kujul tegemist raiete lubamise kavaga, mis ei ole kooskõlas Natura metsaelupaikade hea seisundi saavutamise eesmärgiga.
Eesti Keskkonnaühenduste Koja ja MTÜ Roheline Pärnumaa ettepanekud metsaelupaikade kava ja selle KSH programmi kohta on leitavad SIIN
Kava ettevalmistamise protsess
KeA on metsaelupaikade kava ette valmistanud pikemat aega, kava ja KSH programm oli ametasutuste kooskõlastusringil suvel. 20. oktoober oli tähtaeg huvirühmadele ettepanekute esitamiseks. KSH programmi avalikud arutelud toimuvad:
• Tallinnas 27. oktoobril 2025 kell 17.00–19.00 Hotel Hestia Europa saalis Ida-Europa (Paadi tn 5) ja veebis MS Teams keskkonnas https://tinyurl.com/b62p77ks
• Tartus 28. oktoobril 2025 kell 17.00–19.00 Tartu Loodusmaja saalis (Lille 10) ja veebis MS Teams keskkonnas https://tinyurl.com/55xe7r8m
• Pärnus 4. novembril 2025 kell 14.00–16.00 Roheline 64 riigimaja I korruse saalis (Roheline 64).