Suurinvesteeringud

Suurte taristuobjektide rajamine peab olema paremini läbi mõeldud. Üksnes idee ja raha olemasolu ei saa olla põhjuseks megaprojektide toetamiseks riigi poolt, kui pikas perspektiivis on projektid jätkusuutmatud. Lühinägelikeks otsusteks on olnud näiteks Mäo liiklussõlme rajamine, Tallinn-Tartu maantee neljarealiseks ehitamine, Rail Balticu rajamise plaan.

Inim- ja finantsressursside raiskamise vähendamiseks tuleb lõpetada kord juba arendamiseks mittekõlbulikeks tunnistatud taristuprojektide (nt Suure väina sild) korduvkäivitamine lähtuvalt uute poliitiliste jõudude ilmaletulekust või võimalike investorite huvi vaheldumisest.

Suurarendustega kaasas käiv keskkonnakahju ja sotsiaalmajanduslik kahju ei ole kujuteldavad, vaid need on reaalsed rahas mõõdetavad kahjud riigile ja maksumaksjatele. Projektide tasuvuse hindamisel tuleb ka need kulud arvesse võtta. Suurarenduste kavandamisel peavad keskkonnakaalutlused olema laual kõige varasemas etapis. Otsus, kas üleüldse on mõistlik projektiga alustada, peab arvestama keskkonnakaitselisi piiranguid, olgu selleks kaitsealad või ressursikasutuse (sh maavara kaevandamise) võimalik mõju elurikkusele.

Väljavõte EKO poliitikasoovitustest 2019 a valimisteks

Erakondade vastused

Kas toetate/ei toeta Suurele väinale silla rajamist? Kui toetate, siis millistel tingimustel võib silla rajada, et ohud lindudele, hüljestele ning maismaaimetajatele oleksid ära hoitud?

Taust: Viimane aktiivsem püsiühenduse kavandamine Saaremaa ja Muhu vahele jääb aastatesse 2006-2012. Kuna ühendust kavandatakse looduskaitseliselt olulisse piirkonda – Suur väin on oluline eelkõige lindude ja viigerhüljeste rändekoridorina ning kuulub Euroopa Natura 2000 võrgustikku – viidi läbi  kava keskkonnamõju hindamine. Kaalumisel olid nii erinevad sillatrassid, tunnel kui jätkamine praamiühendusega. Mõjude hindamises osalenud linnu- ja hülgeeksperdid leidsid, et sillavariantide puhul ei ole välistatud oluline mõju lindudele ja viigerhüljestele. Kava juurde käinud KSH aruande juures neid arvamusi ei arvestatud.  Kava ennast aga valitsuse poolt heaks ei kiidetud ning 2017. aastal saatis valitsus laiali ka asjatundjate komisjoni, kes pidi aitama valitsust silla või tunneli rajamisega seonduvate probleemide läbitöötamisel.


Kommentaar erakondade vastustele:
Veljo Volke
Eesti Ornitoloogiaühingu linnukaitse programmijuht

Üldistusena saab öelda, et nn vanad erakonnad, kes on olnud koalitsioonides (Kesk, Reform, SDE, Isamaa) on realistlikud ja ükski neist püsiühenduse rajamist ei luba. Õigesti teevad. Vaid Reform annab viite teemaga tegelemisele, öeldes oma valimisprogrammis, et „sealhulgas kaalume püsiühenduste rajamist saartega“. Kolm poliitilist jõudu - EKRE, Eesti200 ja Vabaerakond – lubavad püsiühenduse(d) rajada, neist EKRE kõige kindlamas toonis.

Natura 2000 ala olulisust Suure väina püsiühenduse puhul toovad oma vastuses välja SDE, KESK, Isamaa ja Elurikkuse Erakond ning neil kõigil on õigus, sest otsustusprotsessis, kui sinna peaks jõutama, on loodusväärtuste hoidmise küsimus väga oluline.

Tehnoloogilist optimismi, mis praegusel juhul tähendab usku sellesse, et silla olulised keskkonnamõjud on leevendatavad või asendusmeetemetega heastatavad, oli kahjuks väga paljude erakondade vastustes, üllatuslikult isegi Eestimaa Rohelised*, ja see puudus vaid SDE-l ja Elurikkuse erakonnal.

Kokkuvõttes oli suurim ühisosa keskkonnaorganisatsioonide seisukohtadega Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal ja Elurikkuse Erakonnal. Mõlemad olid senistest uuringutest teadlikud ja seetõttu sillaalternatiivi suhtes skeptilised või otsesõnu eitavad.

EKO küsis erakondadelt, mida on riigil protsessist õppida. Üleilmsest avatud valitsemise partnerlusest, millega Eesti liitus 2012. aastal, saab välja tuua kolm punkti, mille vahel ei tohi sellistes olulise mõjuga protsessides tekkida ebakõla: 1) avaliku huvi selgitamine – mis on suurem pilt, kuhu plaan asetub?, 2) protsessi kvaliteedinäitajad – millistest etappidest protsess koosneb, keda ja milleks ja kuidas sellesse kaasatakse ning millise eesmärgi nimel? ning 3) vastutusalad ja rollid – kas need olid selged? Kas avalik sektor kaitses protsessis avalikku huvi?

Erakondade vastustes panid riigi õppetunnid kõige põhjalikumalt järgmisteks sarnasteks juhtumiteks (või nende ärahoidmiseks) kirja SDE, Rohelised ja Elurikkuse Erakond. Ent lihtsalt "kaasavamalt planeerimine" (Eesti 200), "rahva parem kaasamine" (Elurikkuse Erakond), "kogukonnaga arvestamine" (Isamaa) või "planeeringu protseduuri avalikkus" (EKRE) ei aita järgmine kord valitsusel samasugust protsessi ära hoida, sest need tahud on vaid üks osa tervikust. Selliste vastuste puhul tahaks küsida „Kust sa tead?“ ja „Kuidas paremini kaasata?“. Pigem on otsusega mõjutatavate rühmade kaardistamine, asjakohase info avalikustamine, otsuse kujundamisel osalemise võimaldamine, struktureeritud arutelude korraldamine, tagasiside andmine ja otsuse kujunemise avalik "visualiseerimine" avatud valitsemise tunnusmärk.