PÕLLUMAJANDUS

Oleme seisukohal, et ühelt poolt tuleb igati soosida mahepõllumajanduse arengut (sh mahetoidu kasutamine avalikes asutustes toitlustamisel), kuid kindlasti on vaja vähendada kogu põllumajanduse keskkonnamõjusid ja tagada toidu tervislikkus.

Leiame, et toidu tervislikkuse tagamiseks tuleb keelustada saagi koristuseelne glüfosaatidega töötlemine. Samuti tuleb tõhustada pestitsiidide seiret toidus ja keskkonnas. Ootame sisulist diskussiooni väetiste ja pestitsiidide maksustamise osas, ühiselt kogu Euroopas läbiviiduna aitaks see parandada Läänemere olukorda.

Ohustatud tõugude kaitse Eestis vajab endiselt tõhustamist – vaja on tõsta ohustatud tõugu looma kasvatamise toetust ning määratleda toetust saavate tõugude hulka ka Eesti maalammas.

Riigi tasandil puudub ülevaade geneetiliselt muundatud (GM) põllumajanduskultuuride kasvatamise mõjust meie põllumajandusele ja keskkonnale (sh süsteemsete ning kaudsete riskide hindamine). On vaja alustada keskkonda potentsiaalselt keskkonda sattuda võivate GM taimede seire ja kaardistamisega. Igale maakasutajale ja toidutarbijale peab jääma reaalne valikuvabadus, kas tema maal kasvavad või tema toidus on GM taimed või mitte; saastumise ja vastutuse küsimusi on vaja väga täpselt reguleerida, et kahjukanntajateks ei oleks mahe- ja tavapõllumehed või tarbija.

LOODUSKAITSE

Üldiseks eesmärgiks looduskaitses on tagada Eestile omaste looduslike liikide ja elupaikade säilimine ja hea seisund. Meil on kahtlusi, kas selle eesmärgi täitmine on riigile jõukohane, kuna looduskaitse korraldamise süsteemi sage muutmine on meie hinnangul kaasa toonud looduskaitse nõrgenemise. Seeläbi on oluline reformide lõpetamine ja praeguse süsteemi kitsaskohtade ületamine. Peame vastuvõetamatuks, kui keskkonnaministri võimaliku vahetuse korral viidaks läbi järjekordne struktuurimuudatus ühes ametkondade reformeerimisega.

Looduskaitseliste eesmärkide saavutamises on võtmeküsimuseks selgitustöö elanikkonna seas ja hea koostöö kohalike elanike ja looduskaitse korraldajate vahel. Samuti on oluline, et riiklikul tasemel tagataks looduskaitselise kompetentsi säilimine ja areng Eestis.

Leiame, et looduskaitse ja koostöö kohalike elanikega peab olema sätestatud Keskkonnaministeeriumi ja tema allasutuste, sh Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnateabe keskus eesmärgina ning selle eesmärgi nimel peab ka tööd tegema. Samuti leiame, et tuleb luua raamistik kodanikeühenduste kaasamiseks kaitsealade haldamisesse ja kaitsekorralduslike tööde korraldamisesse.

METSAD

Riik peab tagama metsade kestliku kasutuse nii era- kui riigimetsas. Metsade kasutus peab olema planeeritud arvestades erinevate metsatüüpidega ja vanade metsade säilimise vajadusega. Metsade raie ei saa toimuda liiga intensiivselt parimates metsades kehvemate metsade majandamata jätmise arvelt. Vanade metsade pidev olemasolu on oluline kõige enam ohustatud metsade elurikkuse säilimiseks. Meie hinnangul ei tohi metsade raievanuseid alandada.

Metsaelustiku kaitseks parandatakse kaitsealade võrgustiku esinduslikkust ja sidusust ning tagatakse vääriselupaikade säilimine nii riigi- kui erametsas. Metsateatist käsitletakse keskkonnaloana ja seega keskkonnamõjude hindamise objektina. Kuna metsaraie võib teatud juhtudel oluliselt mõjutada lokaalset keskkonnaseisundit, mis võib destabiliseerida keskkonda, tuua kaasa ohu inimese tervisele ja seada ohtu kaitset vajavate liikide säilimise, siis peab olema võimalik vajadusel nõuda metsaraiele eelnevalt keskkonnamõjude hindamist.

Suurkiskjate kahjustuste kompenseerimist ja ennetustööde subsideerimist tuleb jätkata. Arvukuse hinnangud ja küttimismahu ettepanekud peavad tulema pädevatelt isikutelt ja jätkuma peab ettevaatlik arvukuse regulatsioon.

MAAVARAD

Riigil tuleb ümber vaadata maavarade kaevandamise kord. Leiame, et riigil tuleb maavaravaru aktiivseks varuks nimetamise eel viia läbi geoloogilised ja keskkonnamõju uuringud, mitte jätta need arendaja hooleks. Riigil tuleks töötada välja asjakohased tingimused ning viia läbi avalik konkurss arendajatele maavara säästvaks kasutusele võtuks ja kaevanduse/karjääri korrastamiseks. Tänane olukord, kus riik nimetab varu aktiivseks ilma eelneva mõjude analüüsita ei võimalda geoloogilise uuringuloa või maavarakaevandamise loa menetluse raames enam arvestada kohalike elanike ja omavalitsuste huvidega.

Riigi tasandil tuleb teha põhjalik analüüs, millised kaevandamispaigad on erinevate keskkonna- ja sotsiaalmajanduslike aspektide poolest sobivaimad. Selleks, et tagada maavarade jätkusuutlik kaevandamine ja optimaalne ressursikasutus, on vaja siduda omavahel teave loodusvara geograafilise asukoha, kaevandamistingimuste, objekti eeldatava materjalikasutuse, efektiivseima logistika jms vahel. Kuna Eesti maapõu on suhteliselt hästi uuritud, on riigi poolt vaja toetada vastavate tarkvaraliste lahenduste, kaartide jms koostamist ning maavarade kaevandamises suuremat riigipoolset kontrolli. Vältida tuleks sama maavara erinevate karjääride avamisest samas kohas erinevate ettevõtete poolt.

SOOD