Kavandatava kliimaseaduse eesmärgid vajavad tõsist ümber vaatamist
Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Päästame Eesti Metsad MTÜ ja Fridays for Future Eesti leiavad kliimaministeeriumile saadetud tagasisides, et plaanitav kliimakindla majanduse seadus lükkab kliimamuutustele hoogu juurde. Vastupidiselt eelnõus väljapakutule peab seadus tuginema faktil, et kliimamuutused on eksistentsiaalne oht inimühiskonnale, ning seadma eesmärgid, mis aitavad sellega toime tulla.
Kliimakindla majanduse seaduse eelnõus välja pakutud heite vähendamise eesmärgid on sedavõrd tagasihoidlikud, et kui kõik riigid seaks nii madalaid eesmärke nagu Eesti, siis jõuaks maailm katastroofiliste tagajärgedega vähemalt 3-kraadise soojenemiseni aastaks 2050. Plaanitavate eesmärkidega hakkab Eesti kasvuhoonegaaside heidet vähendama alles 6 aasta pärast ning jätab pea poole vähendamisest pärast aastat 2040. Nii madalaid eesmärke järgides rikuks Eesti Pariisi kokkulepet, millega oleme võtnud kohustuse pingutada, et hoida kliimasoojenemist 1,5 kraadi piires. Samuti rikuks Eesti Euroopa inimõiguste konventsioonist, lapse õiguste konventsioonist ja ÜRO mereõiguse konventsioonist tulenevaid kohustusi kaitsta inimesi ja loodust kliimamuutuste eest.
“Ainuüksi sel aastal oleme Eestis kogenud talivilja hävitavat külma, munasuurust rahet Viljandimaal, mis laastas aiasaadusi, ja vihmavalinguid, mis uputasid hiljuti Tartus autosid ja Lõuna-Eestis viljapõlde. Kliimamuutuste süvenedes sellised ekstreemsused sagenevad ning ohustavad nii igaühe vara kui ka Eesti toidujulgeolekut. Seetõttu on eluliselt oluline, et kliimaseadusega vähendaks Eesti kiiresti oma kasvuhoonegaaside heidet, andes oma panuse üleilmse kliimakriisi pidurdamisse,” ütles Eestimaa Looduse Fondi kliimapoliitika ekspert Maia-Liisa Anton.
Eelnõus tuleks seada niisugused eesmärgid, mis aitaksid leevendada kliimamuutuste eksistentsiaalselt ohtlikke tagajärgi. Riik ei ole isegi püüdnud analüüsida ja põhjendada, kui kiiresti suudaks Eesti maksimaalselt kasvuhoonegaaside heidet vähendada ja millised kulud, sealhulgas kliimamuutuste süvenemisega kaasnevad kulud, on Eestile talutavad. “Näiteks, mis oleks, kui loobuks täielikult süsinikumahuka, ent Eestile väikese lisandväärtusega tööstuse laiendamisest, nagu põlevkiviõlitööstus. Väljapakutud kliimaseaduse vastuvõtmisega riskib Eesti sellega, et kohus tunnistab seaduse rahvusvahelise õiguse ja põhiseadusega vastuolus olevaks, nagu mitmel pool maailmas on juba juhtunud, ning Eestil tuleb sundolukorras võtta veelgi rutakamalt kliimameetmeid, mis võivad omakorda piirata oluliselt inimeste põhivabadusi," rääkis Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Triin Jäädmaa.
On äärmiselt murettekitav, kui kergekäeliselt ja põhjendamata on riik lähtunud üksikute ettevõtete lühiajalistest majandushuvidest selle asemel, et järgida rahvusvahelisi leppeid ja kaitsta inimõigusi. Kliimateaduses on rõhutatud, et käesolev kümnend on märgilise tähtsusega –- just siis tehtud ning tegemata jäetud valikud avaldavad mõju veel tuhandeid aastaid.
Vaata lisaks: