Plaanitav kliimaseadus süvendab keskkonnakriisi — Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Eesti Keskkonnaühenduste Koja (EKO) ja Päästame Eesti Metsad MTÜ (PEM) hinnangul lükkab eile avaldatud kliimakindla majanduse seaduse eelnõu Eesti kasvuhoonegaaside heitmete vähendamist edasi ja ei aita kaitsta inimesi süveneva kliimamuutuse mõjude eest. Eelnõu lubab põlevkiviõlitööstusel heitmeid suurendada pea poole võrra ning metsade üleraiel jätkuda, ent tarvis on võtta vastupidine suund.

Maailma teadlaskond on rõhutanud, et kliimamuutusega tuleb tegeleda otsustavalt ja kiiresti just käesoleval kümnendil. Keskkonnaühenduste sõnul tuleb kliimaseaduse põhilähtekohaks võtta Pariisi kokkuleppest tulenev eesmärk pingutada, et globaalse temperatuuri tõus jääks 1,5 kraadi piiresse, ning seada praegusest ambitsioonikamad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks. Eesti on lubanud Pariisi kokkuleppe järgi töötada selle nimel, et hoida globaalne keskmine õhutemperatuuri tõus 1,5°C piires ja oluliselt allpool 2°C. Seaduseelnõus pakutud eesmärgid panustaksid suure tõenäosusega üle 2°C soojenemisse.

“Teadlaste andmetel tähendaks selline globaalse keskmise temperatuuri tõus meie piirkonnas äärmuslike tormide, vihmade, üleujutuste ja kuumalainete sagenemist. Temperatuuri kõikumine, põuad ja kahjurid ohustaksid omakorda põllumajandust ja toidujulgeolekut. Samuti suureneksid terviseriskid neil, kel on keerulisem äärmuslike ilmaoludega kohaneda - vanuritel, puuetega inimestel ja krooniliste haigustega inimestel,” selgitas ELFi kliimapoliitika ekspert Laura Vilbiks.

Eesti saaks kliimamuutuse pidurdamisse panustada rohkem ning kaitsta sellega kogu ühiskonna, sealhulgas majanduse ja toidutootmise jätkusuutlikkuseks hädavajalikku looduskeskkonda. Praegu kehtivas riiklikus energia- ja kliimakavas on Eesti võtnud eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heidet 70% aastaks 2030 võrreldes 1990. aastaga. Kliimaseaduse eelnõus on see ainult 59%.

Seadusesse kirjutatud eesmärgid ja plaanid peavad olema piisavad selleks, et leevendada kliimamuutuseid ja kaitsta inimesi nende mõjude eest. “Praegune seaduseelnõu vaatab Pariisi kliimaleppest mööda ning annab sellega globaalsele kliimasoojenemisele hoogu. See aga tähendab potentsiaalselt inimõiguste rikkumist. Hoiatav näide on sel kevadel tehtud Euroopa Inimõiguste kohtu otsus, kus leiti, et Šveits on rikkunud kohustust kaitsta enda elanike inimõiguseid, kuna ei ole piisavalt teinud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, sh seadnud piisavaid eesmärke,” sõnas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari

Kliimakindla majanduse seaduse eelnõule ootab kliimaministeerium muudatusettepanekuid septembris. Eelnõu jõuab Riigikogusse menetlemiseks eeldatavasti novembris.